Meditsiinilised faktid

Tolmulestad

Tegemist on tõeliste inimesesööjatega. Õhtul pahaaimamatult teki alla pugedes anname end nende hordide metsiku rünnaku kätte. Sajad ja tuhanded kaheksa lülilise jala ja koletu suuga monstrumid alustavad igaöist pidusöömaaega. Mida rohkem me teki all rapsime ja higistame, seda agressiivsemad nad on.

Jah, need on tolmulestad – palja silmaga nähtamatud, kuni 0,3 mm pikkused ämblikulaadsed. Neid kutsumata külalisi leidub ka kõige puhtamas kodus. 1 grammis madratsitolmus on aga leitud kuni 15 000 lesta. Üks vana väsinud sulgpadi võib koosneda kuni 10% ulatuses lestadest, nende laipadest ja väljaheidetest.

Toitub see voodikaaslane inimese nahast ja selle eritistest. Ühelt inimeselt aasta jooksul mahahõõrdunud, pudenenud naharakkudest saab toitunud miljon tolmulesta.

Muidugi pole voodi kaugeltki ainus paik, kus tolmulest end mõnusasti sisse seab. Kõikjal, kuhu vähegi koguneb tolmu, on veidigi orgaanilist materjali – seeneeoseid jms, tunneb ta end hästi. Mida rohkem on ruumis kardinaid, vaipu, pehmet mööblit ja asju üleüldse, seda rohkem ka tõenäoliselt tolmulesti.

Allergikutele võivad surnud lestad ja lestade eritised olla tugevaks allergeeniks, põhjustades allergilist nohu, astmat, naha- ja silmapõletikku.
Tolmulesta on õigusega peetud ülemaailmselt kõige sagedasemaks allergeeniks inimeste kodudes. Uurimused on näidanud, et ligi 10% Eesti elanikkonnast on tolmulesta suhtes tundlik.